Aga sõitsin talle sis järgi sinna linnakesse, mis kodust 100 km kaugusel, kui järsku hakkas vihma sadama. Peale seda kui vihm juba väga tugevaks läks, hakkas golfipalli suuruseid rahekuule tulistama, nagu sõjafilmis, vastu auto katust ja kapotti. Peatasin auto suurema põõsa all, et esiklaas terveks jääks. Rahe taandus kiiresti ja jätkasin teed kuni nägin hiigel yleujutusi, mis üle teede voolasid, nagu jõgi. Ei ole varem ma sellist vee hulka siin näinud . Kõik teeääred olid ka valged, algul arvasin et lihtsalt vesi peegeldab aga hui, tglt oli kõik rahepuru täis, aga see nägi välja ja oli katsdes täpselt nagu sula lumi, ja kõik maa oli seda täis. Üleujutava teelõigu keskel vedelesid suured jääkamakad ja väga hull oli noh, sain mõnest "floodwayst" läbi, kuni auto enam vastu ei pidanud-vittttttttu, käigukast andis töölepingu üles.
Tõmbasin farmi kontorisse kõne peale ja juba oligi pilusilme Johanna minu juurde teel, kuni ta pidi peatuma yhe mingi mega mega hiigel ujutuse taga mingi pool tundi, ja filipiinod üldse sõidavad aeglasti, lõpuks jõudis ikka minu juurde mingi 3 tundi h hiljem. Siis hüppasin ise dziibi rooli ja tõmbasin Mihkli poole tuld edasi, auto juurde tagasi jõudes oli juba pime ja põdesin et ära on varastatud tee äärest, kuhu jätsin, sest tee linnast autoni tundus nii pikk ja venis haigelt. Lõpuks ikka kõik korras nagu norras. SÕitsime sellest mega mega ujutusest ka läbi kus Joseph passis mingit aega aga sis oli juba vett vähe aga mingi 100 m teed oli kõik poole meetrise liiva kihiga kaetud-hevii :D
Täna hakkas nyyd kylv uuesti pihta, sest kaua oodatud vihm saabus, mina muidugi sain päris tormi endale kaela. Igaljuhul mingi 18 tundi tuli tööpäev täna ja pesus käidud, kõht riisist ja kanast täis, sokolaad suus ja külm õlle näpus tõmban viimase TSAU praeguseks :D
PS: Ülemused ikka pressivad haigelt peale et kauemaks jääksime siia, aga vist hui ma viitsin ikka, nahhui eestis ka on vaja palju korda saata :D
No comments:
Post a Comment