Vietnami jätk

Olime sis omadega jõudnud Vietnami enam vähem keskele, Vinhi. Hotelli otsides hakkasime vaikselt aru saama et mitte ükski kong ei kõnele sõnagi inglise keelt, ei taksojuhid, ei poemüüjad, ei keegi noh. Pidime sis netti minema et hotelli otsida. Saime aadressi ja see taksojuhile ja tuld. Imelik linn oli Vinh, Suurte ringteedega mille keskel mingid vabadussambad ja aiad ja terve linn täis sirbi ja vasara llippe ja sitta, suht kommunismi teema neil seal veel. Õhtuks saime hotelli ja pestud, õhtust sõime hotelli restos. Menüüs oli neil seal kõike, angerjat, kilpkonna, horve, metssiga ja mai mäletagi mida veel kuid lõpuks tuli välja et neil on ikka ainult grillitud kana riisiga :) Õhtul sai kohalikku viskit ka ligi tõmmatud ja plaanid juba olid välja minna, nimelt meie lähedal tuli mingi tymm kuskilt suure platsi pealt, aga mina olin haige ja väsinud ja ei viitsinud, magada ka vahelduseks vaja.

´Uus päev, uued tegemised. Kui Toomas hommikul üles ärkas, olid teised poisid veel purjus. Nii otsustasingi bussijaama otsima minna, et meile buss lõunasse leida. Saingi mingi venna kes sai aru kuhu ma minna tahan ja sis ta kirjutas käe peale summad ja kellaajad ja nii kiirustasingi taksoga koju et teised üles ajada kuna bussini aind poolteist tundi aega. Seal oli naljakas see et google translateist otsisin mõned vietnami laused nagu: tere, kus bussijaam on;tere jne aga keegi ei osanud nende peale ka midagi öelda. UMBKEELSEEEEED OLETE NATUKE :D aga seda ainult igas paremas mõttes.

Poisid said yles aja bussijaamas tuli mingi teine vend yldse kes rääkis head inglise keelt ja ta sebis hoopis bussi meile, Liivo oli asjapulk, mina otsisin seda vana kes mulle odavad piletid lubas. MIda keegi aga ei teadnud oli et meie reis tuleb 26 tunnine, ja et me läheme väikebussiga, millel kondotsioneer ainult parkides tööle pandi. See oli šokk. Algul ei suutnud keegi uskuda et me sellise rambe peal yldse oleme, sest jalad pidid kuskil rippuma ja ruumi polnud peadki peatoe peale panna. Mina olin raudpolt kindel et kuskil uues linnas vahetame kohe bussi v et see viib suurde bussijaama, aga EI. Närv läks mustemaks iga tunniga ja pooltunnniga. Mingid Vietnami kutid olid ka bussi peale ja nood panid kätt igale poole sulle ja mina läksin ikkka nIiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kettasse vahepeal et mine noh. Vahetasin vahepeal Liivoga kohta ja sis sain isegi pool tundi magad pooleldi, aga kuna buss hyppas iga kuradi jõnksu peal nii kõvasti sis see äratas ylesse. Palavik ka ainult tõusis selle stressi käes, vahel tegid mõned munnid kunagi öösel akent ka lahti ja siss tuli mingi haige tuul kaela peale, mis muutis olemise veel sitemaks. Pärast 15 tundi olin mina juba kindel et kui mingi suurem linn tuleb sis astun maha ja vaatan edasi, sest selles kilukarbis oli konkreetselt surm olla. Suitsu võis sees seal teha, see oli hea, aga teistele poistele suitsuhais ei meeldinud ja sis ma suitsetasin bussis võimalikult vähe, ruumi taskusse ulatada paki järgi niikuinii ei olnud. Nii me olime seal kõik 37kesi, 20 kohalises bussis, haisvad, sitased, mustad ja väsinud ja vihased :) võibolla kohalikud polnud väga vihased aga mina olin ikka niiii kettas. Rääkisime seal et selleest hullemat bussisõitu enam ei olnud ja ilmselt ei ole kah.

Igal juhul, pärast maailma hullemat bussisõitu olime Ho Chi Minhis, kust 3 päeva pärast lennuk Phuketisse läheb. Kuskil lambi maantee ääres lasti maha ja öeldi et me ei lähe kesklinna. Selge, hea aind et põrgubussi juht meile linnaliiini bussi piletid ostis. Pede vend ikkagi. Linnaliini peal saime õige A/C osaliseks ja sealt maha minek oli niiiiiii raske. Pärast viimaseid pingutusi kesklinn ja ööbimine leida olime edukad, 2 tundi hiljem oli meil pleiss kus magada ja kõik pestud. Joogid ligi ja mustad riided laundry serviceisse ja joooogi peale. Esimene õhtu tõmbasin mingi kohaliku tsiki ligi kes minusse ära armus isegi hullemalt kui Anja Balilt :) Hommikul ikkagi ketsid jalga ja oma koju tuld. Päevad tsillisime nisama kes vaatas dvd sid kes mida muud, peale klubiõhtut sai küõvasti magatud ka ikka. Ostsin sealt linnast uued Supra kõrged kossid, 2 yliägedat maali ja riideid veel niipalju kui kotti mahtus ja Vietnam sellega lõppeski.