Fullmoon Party

Phuketist viis meid imelik buss+ tuk tuk+ praam Kho Phangan i, kus toimub maailmakuulus Täiskuu pidu. Alguse sai see oma 30 aastat tagasi kui kari turiste avastas et seal on kõige ilusam kuu maailmas. Praami sadamast viis tuk tuki takso meid linna kus pidu toimus. Leidsime pärast pikka otsimist endale koha kus elada. 500 bahti öö näkku, pole paha, kuigi koht oli uberik. Sooja vett ei tulnud ja surve oli sitt ja elu kuum oli kah, kuigi konditsioneer oli kogu aeg maxed out. Esimesel õhtul kõik väsinud kuid välja minfi ikka, läksime yhele pool partyle kus rahvast oli palju aga päris selline pidu nagu filmides see ei olnud, inimesed hyppasid kyll basseini aga bikiinides naised ei tantsinud ja värki :D seal jõime ja mina otsustasin koju minna. Kuid sinna ei jäudnud kohe, tee peale jäi yks tai poksi areen, kus 150 bahti eest seisupileti sai. Algul kaklesid prantslane ja tailane, raskekaallased. Tai pok yldse huvitav, koguaeg mingi imelik muusika taustaks ja sis nad nagu tantsivad natuke jalgadega selle rytmis. Põgitegevus kõib jalgadega ja küünarnukkidega. Esimene mats mis me nägime oli prantslase võit, tõmbas vennale sellise knock outi et arugi ei saanud kui kiiresti käsi ära käis ja väike tailane lihtsalt lendas kumminööridesse. Teine mats oli kahe noore tai kuti vahel seal kä
is korralik andmine ikka jalaga ja igat pidi , kõva noh oli vaadata. Pärast poksi käisime veel basseini peolt läbi ja sis koju magama.
Oodaatud päev kohal. Kuni õhtutni tiksusime rahulikult kuni poodi läksin ja 2 bacardi rummi ligi tõmbasin ja hunniku värve et keha maaalida. Kõik me ikka plötserdasime ennast täis minule meeldis enda maaling kõige rohkem. Ymber nibu oli märkalud losungiga AIM WELL ja selja peal abaluude vahel TARGET. Joogid sees sai samm randa võetud kus ikka uskumattu andmine käis. Rannajoon on täis baare ja igal baaril oma muss ja rahvas ja atraktsioonid. Tulemöll oli kõva. Paljudel baaridel lavagi yles seatud kus vennadtulepulkadega tõmbavad. Suurem osa rahvast seal paugu ja seene ja mille muu all aga mina pressisin joogi peale. HYppasime seal tule hyppenööriga mis näeb ohtlik väljaga tglt ei kõrvata väga sest põleb madalal temperatruuril. Mingi aja jooksul kaotasime kõik yksteist ära ja sis ma lonkisin seal rannas, suht kohatu oli olla. KUni trummi ja bassi baari leidsin ja seal kyttis mul ikka korralikult ära. Järgmine hommik olid jalatallad nii valusad tantsimisest palja jalu. Algul olin rannaliival aga pärast lohistasin ennast baari sisse kus äge rahvas oli. Sain mingi saksa totsiga tuttavaks kes tais elab ja poksib kah :) Sis mingite londoni kuttide kambaga kes yhe kuti bachelor partyt pidasid ja sis yks äge inglise tsikk, tglt ma kindel ei ole aga minu arust oli, kes oli korralikult paugu all vist ja tiris mu tantsuplatsilt minema basseini äärde kus täis täiskasvanute teema käis kuni mingi turva tuli ja hõikas eemalt midagi. Ta tahtis enda poole vist minna aga ma tahtsin peole jääda ja nii läksime lahku. Ei teagi mis kell oli kui koju läksin sest jalatallad elu putsis lihtsalt kui Liivo sealt mingi kohalikuga leidsin. Mul väss ka haige peal niiet tõmbasin lihtsalt voodisse magama, aga und ei tulnud sest noored kärval voodis tõmbasid ja mul oli ikka see inglise tsikk peas kinni... Pärast läksin uuesti välja samasse baari ja seal tsillis ja ajasin nisama naistega juttu aga tõsisemat teemat ei viitsinud, lihtsalt liiga väsinud.
Järgmine hommik leidsin Kitso ja Niidu all korruslt magamast, niidu magas sees pool ruumi, kitso väljas, pmst kõnnitee peal, mis oli sitaks naljakas, nad olid eelmine õhtu ennast yleni ära ka värvinud, kitso roheliseks ja niidu siniseks., avatar ja hulk. Õhtul tõmbasime meiegi ennast yleni kokku ja läksime randa möllule. Mina olin kollane shrek, liivo oli valge tont ja antti oranz hellboy.
Liivoga juhtusime yhele rootslasele peale kes tahtis ka värvida ennast ja sis juhatasime ta poodi ja pärast läksime tema hostelisse kus tal sõbrannad pidid olema aga yks geu kutt kahg, aga ma eo yea, kohatu tundus seal kedagisebima ka hakata niiet tõmbasime pärast tunnikest nahhui randa.
Seal tõmbasime jooki ja tantsu, leidsin 2 iisraeli mutti kellest yks oli eluhea, teine mitte nii hea, hiljem sain teada et sugugi mitte hea. Tsillisime mingit aega temaga kui see rootsi mutt mu yles leidis ja sis lakkusime seal mingi aeg ja iisraeli tots pärast enam vedu ei võtnud. rohkem naisi ei viitsinud vaadata ja läksin koju
Tglt alles nyyd oli see kui kitso ja niidu all magasid pool tänava peal. Ja niidu ärkas sis yles ja andis taskust papityki mille peale iisrtaeli mutt oma hotellli ja toa nr andis. Sel päeval oli mu plaanis atv võtta niikuinii ja mõne kose juures käia, mida saarekesl oli sitaks. Mõtllesiin et võtan selle tsiki ka sis kaasa. Leidsin ta hoteli lihtsalt yles, kuna see saare kõige uhkem ja kallim :D Kõik oleks vist kõige lihtsam olnud kui seal samas hommikul oleks asja ära ajanud aga noh kes se seda sis ette näeb mis tulla võib :) Atv ga sõit koseni oli äge. Valisin kose kuhu viis mingi kruusatee, ja see ei olnud tavaline. Uus meremaal oli meil Atv keskuses ka lahjam rada kui see tee. Igal pool järsud tõusud ja lasud ja kõik vee poolt ära uhutud ja haiged kraavid, Mingi tund aega sõitsime sinna vist. Lõpus oli aga Y ristmik kus algul panin valesti mingi maja juurde viivale teele, kus majas elas mingi vanem naine kes kutsus meid suitsetama aga ma ei taha seda kraami. Sis leidsime ka kose yles. Täiesti tyi oli teine ainult, natuke vett oli, et jalgu saaks kylmas hoida. Sis olime selle tsikiga seal ja romantseerisime kuni kõht tyhjaks läks ja sõit linna väis alata. Käisime rannas kus jetiga sõitsin ja pärast läksime tema hotelli basseini, kus asi väga intiimseks läks. Mingil hetkel saime ise ka aru et mingid inimesed vaatavad ja läksim tuppa kus nägin maailma koledaimat asja. Tsikil olid nimude ümber karvad , EWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWW, Enam suuremat Turn Offi ei ole võimalik siin maailmas leida. ja nii saatsingi ta perse ja läksin koju. Öäsel tuli ta veel mu toast läbi ja kutsus peoel aga saatsin jälle perse :) uhkelt kõndis tuppa sisse aga nii uhkelt välja enam ei läinud. No mis sa teed noh, kui ei meeldi sis ei meeldi.
Viimane hommik meil sis alanud ja läksin randa liivoga jetifega sõitma. Pärast sõitu leidsin kutid mu jeti põhjast augu ja tahtsid et ma selle kinni plekiks. alguses küsisid 35 000 krooni aga saatsin leebelt perse, lõpuks tänu liivole oli hind 25000 krooni. Hea seegi. Yle ei saanud ka lasta sest kohe kui sa sadamasse oleks läinud oleksid nemad ka seda teadnud ja hui teab mis need sniikid munnid teha oleks väinud teha muga. Jäime saarele veel yheks ööks kuna hilaj opli lahkud.a
Järgmine päev viis meid Krabile ja sealt edasi PHI PHI saartele. Kuulsaks saanud filmis t The Beach, DiCaprioga. Saared nägid uskumatult ilusad väljha, võimsad mäed ja ilus ookean. Avatari tunne tuli kui väikse paadiga Ko Phi Phi Lei peale läksime, see kus needd filmivõted olid sis. Seal saarel oli väike baarike ja ilusaid naisi oli palju, kõik ainult oma kuttidega. Seal snorgledasime ja tsillisime ja tegime kohustuslikke pilte ja tõmbasime oma suurele phi phi donile tagasi. Olime kõik natuke päiksest põlenud aga õhtal sai ikkagi randa möllama mindud. Jõime ja tantsisem ja ma sattusin ühe austraalia tsikkide kambale peale. Sealt oleks isegi midagi saanud aga kuna järgmine päev pidin vara tõusma lõin käega ja läksin koju magama. Hommikul sain teada kui hea otsus see oli. Kui järele mõelmnud sis selle tripi jooksul lasin mitu tsikki üle niimodi, et luban ja värki ja peaaegu minek aga sis lasen üle, suht molo olen ikka.
Järgmine hommik siis. Ärksin yles kuid jäin uuesti magama kuni Liivo tuli tuppa. Vaatasime niidu käe pealt kella ja nägin et tund aega on minu praamini aega. Praam viis mind Phuketiisse kus kohe lennujaama pidin minema et Austraalia lennu peale jäuda. Kitso oli ikka maani täis veel. Ja ei saanud midagi aru. Kui ärkas yles ikka. Ma viskasin ta koti kokku ja hakkasime sammuma sadama poole, mõlemad suu kuivab ja pilk suht kõver, mul tglt oli suht ok olla. Kitso koperdas seal kõigile otsa ja kõige otsa kuid kui sadamasse jõudsime oli hea meel. Praami peal sai kitso natuke kainemaks, mina magada ei saanud, kuna ebamugav oli ja väga und ka mitte. Takso peal Phuketii sadamast lennujaama olid veel 2 niiiiiiiiiiiiiiiii ilusat tydrukut, kuid kuna kõigil sammud lennujaama sis sebima pole mõtet niikuinni hakata. Lennujaamas nägin neid veel kuid ei hakkanud juttu tegema, kuigi oleks võinud ja vähemalt facebooki kysida ja koos mälestuseks pilti teha :D
Lend viis meid Kuala lumpuri, kus ilma rahadetta passisime, kuna kõik rahad olid jeti parandamise peale läinud. Hopidime igat ringgit(malaisia raha) kuni lõpuks mihkel saatis raha mule mis ta võlgu oli, jama aind et see raha jõudis alles 3 päeva hiljem. Lennujaamas passisime 10 tundi umbes. Nii hea oli lõpuks lennuki peale minna mis sind teise kodusse viib(austraalia) Perthi lennujaamas oli hea tunne, kuigi rha bussipiletite jaoks farmi füüsiliselt veel ei olnuid. vähemalt oli piisavalt et kesklinna saada. Lõpuks saime neviliga kokku kes lubas võlgu teha. Õhtu läksimegi NEvili KAdri ja Anetti ja SIimo residentsi õllet laskma ja oli rahulik õhtu .
Järgmine hommik magasime sisse. Bussi lahkumiseni aega 20 minutit ja Kitso veel magas. Kiiresti ärksaim viskasime asjad kokku ja hostelist check out ja jooksu bussiijaaaama poole. Õnneks läks yks taksso mööda ja see viskas kiirwesti bussijaama. Tglt aind 15 minutit jalutada aga sel hetkel kui takso meid peale võttis oli bussi departimiseni ainult 5 minti aega. Nagu alati, loksus kõik täpselt õieti paika.
Nyyd olen farmis ja tõmban haigeid tunde, et ülikooli jaoks raha kõrvale panna. 2 Kuu pärast juba Eestis, mida nii kaua oodanud olen :D Saab näha kas on ka nii hea seal kui ette kujutan :)
Cheeers ja vvarsti näeme !!!!!!!!!!!!

Phuket

Maandusime lennujaamas ilmselt 27 märtsi õhtul. LEnnujaamas sebisime mingi odavaime bussi linna ja tuld. Linnas oli pime, kell ka juba 11. Kõik oli kinni ja peatänav tundus ka vaikne, tglt ma ei tea kas see oli peatänav v mitte. Saime pärast tundi aega ja 7/11 (aasia supermarketi kett, meie lemmik koht) hot doge olime oma uues kodus jälle. Üle tee oli kohe mingi baar/klubi aga keegi sinna ei jõudnud sest 3 õhtut Vietnamis millest ma ei kirjutanud olid meid kõiki läbi võtnud. Hommikul tõmbasime taksoga, mille peale mahtus 4 inimest( meid oli 6 pluss kotid), bussijaama ja ostsime piletid Koh Phan Kangi(ei tea kas kirjutasin õieti) Bussisõit sinna kestis 12 tundi ja selle sisse mahtus paar tuk tuki sõitu ja lambist bussijaama vahetused ja praamisõit, mille ajal jõime päris korralikulr breezereid ja minu Ho Chi minhi lennujaamast ostetud Baileyse. Olime jõudnud FULMOON PARTY riiki, kus suur pidu pidi toimuma järgmisel päeval.

Vietnami jätk

Olime sis omadega jõudnud Vietnami enam vähem keskele, Vinhi. Hotelli otsides hakkasime vaikselt aru saama et mitte ükski kong ei kõnele sõnagi inglise keelt, ei taksojuhid, ei poemüüjad, ei keegi noh. Pidime sis netti minema et hotelli otsida. Saime aadressi ja see taksojuhile ja tuld. Imelik linn oli Vinh, Suurte ringteedega mille keskel mingid vabadussambad ja aiad ja terve linn täis sirbi ja vasara llippe ja sitta, suht kommunismi teema neil seal veel. Õhtuks saime hotelli ja pestud, õhtust sõime hotelli restos. Menüüs oli neil seal kõike, angerjat, kilpkonna, horve, metssiga ja mai mäletagi mida veel kuid lõpuks tuli välja et neil on ikka ainult grillitud kana riisiga :) Õhtul sai kohalikku viskit ka ligi tõmmatud ja plaanid juba olid välja minna, nimelt meie lähedal tuli mingi tymm kuskilt suure platsi pealt, aga mina olin haige ja väsinud ja ei viitsinud, magada ka vahelduseks vaja.

´Uus päev, uued tegemised. Kui Toomas hommikul üles ärkas, olid teised poisid veel purjus. Nii otsustasingi bussijaama otsima minna, et meile buss lõunasse leida. Saingi mingi venna kes sai aru kuhu ma minna tahan ja sis ta kirjutas käe peale summad ja kellaajad ja nii kiirustasingi taksoga koju et teised üles ajada kuna bussini aind poolteist tundi aega. Seal oli naljakas see et google translateist otsisin mõned vietnami laused nagu: tere, kus bussijaam on;tere jne aga keegi ei osanud nende peale ka midagi öelda. UMBKEELSEEEEED OLETE NATUKE :D aga seda ainult igas paremas mõttes.

Poisid said yles aja bussijaamas tuli mingi teine vend yldse kes rääkis head inglise keelt ja ta sebis hoopis bussi meile, Liivo oli asjapulk, mina otsisin seda vana kes mulle odavad piletid lubas. MIda keegi aga ei teadnud oli et meie reis tuleb 26 tunnine, ja et me läheme väikebussiga, millel kondotsioneer ainult parkides tööle pandi. See oli šokk. Algul ei suutnud keegi uskuda et me sellise rambe peal yldse oleme, sest jalad pidid kuskil rippuma ja ruumi polnud peadki peatoe peale panna. Mina olin raudpolt kindel et kuskil uues linnas vahetame kohe bussi v et see viib suurde bussijaama, aga EI. Närv läks mustemaks iga tunniga ja pooltunnniga. Mingid Vietnami kutid olid ka bussi peale ja nood panid kätt igale poole sulle ja mina läksin ikkka nIiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kettasse vahepeal et mine noh. Vahetasin vahepeal Liivoga kohta ja sis sain isegi pool tundi magad pooleldi, aga kuna buss hyppas iga kuradi jõnksu peal nii kõvasti sis see äratas ylesse. Palavik ka ainult tõusis selle stressi käes, vahel tegid mõned munnid kunagi öösel akent ka lahti ja siss tuli mingi haige tuul kaela peale, mis muutis olemise veel sitemaks. Pärast 15 tundi olin mina juba kindel et kui mingi suurem linn tuleb sis astun maha ja vaatan edasi, sest selles kilukarbis oli konkreetselt surm olla. Suitsu võis sees seal teha, see oli hea, aga teistele poistele suitsuhais ei meeldinud ja sis ma suitsetasin bussis võimalikult vähe, ruumi taskusse ulatada paki järgi niikuinii ei olnud. Nii me olime seal kõik 37kesi, 20 kohalises bussis, haisvad, sitased, mustad ja väsinud ja vihased :) võibolla kohalikud polnud väga vihased aga mina olin ikka niiii kettas. Rääkisime seal et selleest hullemat bussisõitu enam ei olnud ja ilmselt ei ole kah.

Igal juhul, pärast maailma hullemat bussisõitu olime Ho Chi Minhis, kust 3 päeva pärast lennuk Phuketisse läheb. Kuskil lambi maantee ääres lasti maha ja öeldi et me ei lähe kesklinna. Selge, hea aind et põrgubussi juht meile linnaliiini bussi piletid ostis. Pede vend ikkagi. Linnaliini peal saime õige A/C osaliseks ja sealt maha minek oli niiiiiii raske. Pärast viimaseid pingutusi kesklinn ja ööbimine leida olime edukad, 2 tundi hiljem oli meil pleiss kus magada ja kõik pestud. Joogid ligi ja mustad riided laundry serviceisse ja joooogi peale. Esimene õhtu tõmbasin mingi kohaliku tsiki ligi kes minusse ära armus isegi hullemalt kui Anja Balilt :) Hommikul ikkagi ketsid jalga ja oma koju tuld. Päevad tsillisime nisama kes vaatas dvd sid kes mida muud, peale klubiõhtut sai küõvasti magatud ka ikka. Ostsin sealt linnast uued Supra kõrged kossid, 2 yliägedat maali ja riideid veel niipalju kui kotti mahtus ja Vietnam sellega lõppeski.

Vietnam baby

Enne kui vietkongidest rääkima saan hakata pean Laose viimase ööga alustama.
Oli siis meie viimane öö Vang Viengis veeta, päeval käisime jõe ääres nagu kord ja kohus ja tegime nalja palju nagu alati. Õhtu läks edasi ja alkoholi ka palju veres juba ning sis sai natuke pilve ka ennast tõmmatud. Lendasime sis kõik jõe peale saarekesele kus nightlife pihta hakkas, hea ja lõbus olla ja sai jooki juurde võetud kuni mingi hetkeni..Kell 1 otsustasin ma aga et olen liiga pilves ja jalutasin koju, enne tuppa minekut käisin poest veel läbi mis jäi meie hotellist natuke mööda jalutamise suunas kui nägin et 2 tsikki istuvad hotelli ees. Poest ostsin hommikuks vett. Kui poest tagasi jõudsin olid tsikid ika seal ja sis hakkasin juttu ajama nende 2 rootslasega, yks oli pooleldi mingit tai verd ka vist vms. Naised elevil ja mina pilves ja lõbus käisime uue laksu poes et mifagi kangemat ka juua. Kui pudelikke käes läks pooltai tsikk tuppa ja tuli tagasi kitarriga ja siiiiis hakkas teema pihta. Neil olid mingid oma laulud mida ainult nemad teadsid ja need olid nii nii ilusad. Mängisid paar llugu juba mul nägu nii naerul et suu nurgad valutasid juba. Siis tuli mingi jobu kanada kutt neid enda arust sebima ja tahtis et nad mingit ta lemmik laulu mängiks ja laulaks aga ta ise ka ei teadnud milline se laul on ja lihtsalt ajas sita keema se pede. Igaljuhul kui tont sai aru et tal lootust ei ole sis tulid 2 norra tsikki ja 1 iisraeli pliks ka sing alongile. Algul arvasin ma et see pool rootsitai tsikk laulab kõige paremini maailmas kuni norra tibi ka laulma hakkas ja siiis oli mul suu lahti. Kutsusin teda ingliks :) P2rast läksime klubisse ka uuesti aga norra tsikid kadusid korraks ära ja ma yles neid enam ei leidnud ja sis kui inglit sebida enam ei saanud sis läks peo tuju ära ja läksin ametlikult koju. öösel sain külma ka veel niiet hommikul oli kurk valus ja nohu ja värk.
Kell 10 läks buss Vang viengist Vietnami, Vinhi. Magamiskohtadega bussid olid kõik bookitud niiet meie pidime ostma piletid tavaliselt istmetega bussile. 24 tundi hiljem pidime sis vietnamis olema. Tee oli raske ja väsitav, pluss veel haige kah. Bussi peal oli ka nii külm, et jäin trohkem haigeks. Mingil hetkel suutsin magama jääda kuni Antti üles äratas et jooma hakata. Nimelt ostsime mõned viskid mille 700ml pudel maksis 10 krooni ja hakkasime neil korke maha keerama. Aga ainult korkidest ei piisanud, sest neil olid lolllakad baari tilud otsas. 2pudelit saime lahti, kolmas läks antti käes katki kui tilu proovis ära lõhkuda. Pärast kerget viskit jäin uuesti magama ja ärkasin alles Vietnami piiri ääres, kuhu öösel olime jõudnud. Pidime seal mingi 6 tundi ootama kuni piiripunkt lahti tehakse. Sain magada kyll aga kylm oli ja niiske ja vihmane, niiet jäin veel rohkem haigeks. Õnneks polnud mul nii sitt olla kui Svenil kes näost täitsa valge oli. Hommikul peksis mingi vietkong mind yles, et tavasi mine passikontrolli. Nii kiiresti sinna muidugi ei saanud, sest need töötajad venisid seal haigelt. Ostsin siis mingit liha mida nimetati suitsetatud öökulliks, väga hea linnuke oli. Pärast miljon korda passi näitamist ja umbkeelsete piiritöötajatega suhtlemist olime ametlikult kohal Vietnamis. Haige vaade oli ikka, mingid kaljud ja mäed ja udu. Nagu õudusunenägu või miskit. pärast paari tunnist mägede vahel loksumist olime Vinhis. see on ähe linn, turiste pmst 0 protsenti niiet kõik t2nava peal vahivad ja kui neil digikad oleks sis teeksid pilti kah. autot jäävad peaaegu seisma vahel et valget inimest näha. paljud noores pole valget elus kunagi näinud ja väiksed lapsed rääkisid meist ilmselt koolis kah.
praegu pean lõpetama ja tööle tagasi minema. olen Bedfordis praegu 2 päeva olnud ja spreinud. alguses pidin 400 ha spreima, siis tuli 430 veel ja kui see ka ära sai tuli 200 veel mille hommikul tegin. nyyd tulin asju pakkima ja tuli hea uudis et uus 400 ha veel myrgitada
sooviga mulle edu. piiiiis